ei narkole :DXD
Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea - need on kohv, tee, alkohol, tubakas ja energiajoogid. Kõige laiemalt kasutatavad narkootikumid on taimsed ained või sellised ained, mida saab taimedest valmistada. Mitmeid sõltumusravimeid võib valmistada looduslikest ainetest poolsünteetiliselt (näieks heroiin), aga need võivad olla ka täiesti sünteetilised. (näiteks amfetamiinid ja trankvillisaatorid) Sõltumusravimeid kasutatakse meditsiinis erineval viisil valu leevendamiseks, südamevaevuste kergendamiseks, v�hkt�ve v�i nakkuste ravis. M�ningaid narkootilisi aineid kasutatakse sellekski, et aidata jagu saada stressist ja �ngistusest, teisi tarvitatakse meelelahutuslikel eesm�rkidel, et l��gastuda ja l�butseda
1. toime alusel:
o Euforica - siia kuuluvad sedatiivsed m�rgid, mis avaldavad ps��hikale rahustavat toimet. V�henevad tajumine ja erutuvus kuni nende t�ieliku lakkamiseni, tekib meeldiv enesetunne, kaovad mure ja hirm, n�lg ja janu, n�rgeneb sugutung 
(n�iteks oopium ja tema alkaloid, morfiin ja kokaiin);
o Fantastica - need on taimse p�ritoluga, n�gemusi esilekutsuvaid uimastid (haśiś ja marihuaana);
o Inebrantia - sisaldab s�nteetilisi preparaate, mis algul p�hjustavad erutust, hiljem raskemeelsust ( LSD, alkohol, bensiin);
o Hhypnotica - selles on uinuteid, barituraate jt;
o Peamiselt taimsed ained - ei m�ju ps��hikale (tubakas ja kofeiini sisaldavad taimed).
2. keemilise struktuuri alusel:
o Pools�nteetilised (LSD)
o S�nteetilised (amfetamiini t��pi �hendid)
o Looduslikud alkaloidid ja teised �hendid ( haśiś)
3. nimetuse alusel:
o ps�hhostimulaatorid
o hallutsinogeenid
o kanepi preparaadid
o opiaadid
Ps�hhostimulaatorid
Kokaiin (<<vaata ka pilti>>) - on euforiseeriv uimasti, taimse p�ritoluga alkaloid. Ta on isoleeritud kokap��sa (Erythroxylon coca) lehtedest . Ka kokap��sa lehtede n�rimine kustutab n�ljatunde, ergastab, taastab j�u. Samal ajal kiireneb pulss, tekib kohin k�rvus, esineb pearinglus. Kokaiini valmistataksegi kokataimest . �hest tonnist kokalehtedest saab ainult kaks kilogrammi puhast kokaiini. Viimane on narkomaanide hulgas kasutusel valget v�rvi pulbrina v�i kapslites. Sel on terav ebameeldiv l�hn, meenutades vahel naftasaadusi. Seda t�mmatakse ninna, s�stitakse ja suitsetatakse. Kokaiini nuusutamise tagaj�rjel v�ivad ninas��rmeid eraldava vaheseina membraani tekkida augud. Kokaiin m�jub inimesele mitmel viisil: pupillid suurenevad, pulss kiireneb ja verer�hk t�useb, nina on kinni v�i tilgub, tekib p�simatus ning kujuteldavate parasiitide eemaldamiseks naha kratsimine. Ps��hiliselt on inimene k�rgendatud meeleolus, m�tlemine on kaootiline, k�ne on seosetu ning koordinatsiooniv�ime on halvenenud. Tekivad hallutsinatsioonid, meeltesegadus, j�litusmaania ja agressiivsus. Pikaajaline tarvitamine v�ib p�hjustada k�hnumist , tekkida v�ivad uneh�ired, alguses suurenenud huvi seksi vastu kaob kuid pikapeale see raugeb ja tekib impotentsus. Kokaiini �ledoos v�ib p�hjustada �kksurma. T�naval tuntakse kokaiini Coke`i , Charlie, Blow, Snow nime all. Eesti keeles vastavalt - koka, lumi, tolm. N�iteks kui kokaiini tarvitada raseduse ajal, siis p�hjustab see lapse v�iksemat kasvu, v�iksemaid pea�mberm��te, katkendlikku platsentat ja enneaegset membraanide l�hkemist. Imikul v�ib esineda madalat s�nnikaalu ja s�dame defekte ning isegi krampe, mis on tingitud kokaiini vajadusest. Samuti v�ib esineda ka k�rgverer�hku, oskamatust imeda , tahh�kardiat ning alatoitumust.
Amfetamiin (<<vaata ka pilti>>) - on s�nteetiline ps�hhostimulaator, keskn�rvis�steemi stimuleeriv narkootiline aine. Varem kasutati laialdaselt meditsiinis kehakaalu alandamiseks. V�rvus v�ib olla valge, kollakas v�i roosakas; l�hnatu v�i kuni tugeva kemikaalide l�hnaga. Esineb pulbri, kapslite ja tablettidena. S�stitakse veeni v�i manustatakse suu kaudu. Amfetamiinid vabastavad neerupealistest adrenaliini ja noradrenaliini. Selle tagaj�rjel kasvab s�damej�udlus, t�useb verer�hk ja gl�koosi ning vabade rasvhapete sisaldus veres, millega kaasneb lihaste j�udluse suurenemine. Amfetamiinid kutsuvad esile k�rgendatud meeleolu, eufooriat ja �lioptimismi, mille t�ttu preparaadi tarvitaja ei suuda alati oma v�imeid objektiivselt hinnata. Ta v�ib mitte tajuda oma v�imete piiri. See ilmneb eriti selgelt sportlasel, kes end �le pingutades v�ib kokku variseda, ��rmisel juhul isegi surra. Amfetamiini tuntakse t�naval vitamiini ja spiidi nime all. Selle k�itlemine on Eestis keelatud.
Ecstasy (<<vaata ka pilti>>) - p�hjustab kasutajatel �nnelikku, sotsiaalselt ja emotsionaalselt avatud tunnet. Levib tablettidena, kapslites ja pulbrina. V�rvuselt on ta valge, tabletid v�ivad olla pruunid, v�i helerohelised. Spetsiifiline l�hn puudub. Ainet manustatakse suu kaudu, nuusatakse v�i s�stitakse veeni. Ecstasy p�hjustab suurt kehatemperatuuri t�usu, kui sellele lisanduvad veel tantsimine ja palavus, tekib �lekuumenemine ja kurnatus, mis aga omakorda v�ivad p�hjustada surma. Ecstasy m�ju algab 30-40 minutit p�rast tableti sissev�tmist ja kestab 4-5 tundi, m�ningatel juhtudel v�ib m�ju pikeneda 12 tunniks. Sagedane suurtes kogustes Ecstasy tarvitamine v�ib viia j��dava ajakahjustuseni. Ka �hekordne v�i v�ike kogus v�ib p�hjustada terviserikke v�i isegi surma. P�hjustab vere h��bimis- ja s�dame r�tmih�ireid. V�ib suurendada seksuaalset v�imekust, tugevamate annuste korral aga hakatakse k�ituma m�ttetult, inimene muutub v�givaldseks, pealegi v�ib see mehele pikapeale m�juda impotentsust p�hjustavalt.
Hallutsinogeenid
LSD (<<vaata ka pilti>>) - on hallutsinogeen, mis v�ib esineda vedelikuga immutatud tr�kipiltidega paberit�kikestena, mille �hekordsed doosid meenutavad marke. Samuti v�ib esineda ka v�ikeste eriv�rviliste ja eri kujuga tablettidena. On v�ga toimiv �hend: juba mikrogrammistes annustes kutsub ta esile meelepetteid. Muutub esemete suurus ja kuju. Esemed v�ivad liikuda, moonduda. Muutub meeleolu: esineb heaolutunne, p�hjuseta l�busus, ka apaatia, hirmutunne. Iseloomulik on teadvuse kahestumine - inimene nagu vaatleb ennast k�rvalt, j�lgib oma k�itumist ja tundeid, suutmata neid m�justada. K�ik see j�tab m�stilise, meeldej��valt s�gava elamuse. LSD toimel on kolm faasi:
1. faasis tekivad subjektiivsed s�mptomid nagu pearinglus, iiveldus, unisus, n�rkustunne, lihasev�rinad, silmaavad laienevad, n�gemine muutub �hmaseks, kehatemperatuur t�useb, s�da peksleb, vere suhkrusisaldus suureneb.
2. faas algab umbes tund aega p�rast tablettide neelamist. Tekivad tajuh�ired valguse heleduse suhtes, v�rvid muutuvad s�ravaks, nende toonid ja intensiivsus varieeruvad pidevalt, esemed paistavad v�rvilise udu v�i vikerkaarena. Esemete vahekaugused �hmastuvad, kehatunnetus moondub.
3. faas -ps�hhof�sioloogilised n�hud - saabub umbes kaks tundi v�i enam p�rast LSD tarvitamist. See on "kogemuse k�rgpunkt", kus esineb raskusi m�tete koondamisel ja v�ljendamisel ning unen�olisi situatsioone. Narkootikumi kasutanul toimub selles staadiumis n.�. keha ja hinge eraldumine ning ta v�ib kogeda nii positiivseid kui negatiivseid emotsioone. J��b mulje nagu viibiks teises, ebareaalses maailmas.
LSD puhul on �lekaalus n�gemistaju h�ireid. Esineb ka puute- ja haistmishallutsinatsioone. V�ga l�hikese aja v�ltel v�ib meeleolu teisenduda, elevus ja �lemeelikus vahelduda kurvameelsuse ja hirmuseisundiga. H�iritud on ajataju, sekundite jooksul toimuv v�ib tunduda, et kestab igaviku ja vastupidi.V�hem tuntumateks hallutsionogeenideks on ka veel PCP ja Maagilised Seened. Seeni on kasutatud hallutsinogeenidena juba 500 a. e. Kr. Peamine seen, mida kasutatakse Mehhikos, on Psilocybe mexicana. Toimeaineks psilots�biin ja psilotsiin. Peale selle sisaldavad neid LSD taolisi m�juaineid veel paljud P�hja - Ameerikas ja Euroopas kasvavad seened. Seente toime sarnaneb mahedamale LSD-le, kuid mitte t�ielikult. Tekib eufooria, pupillid laienevad, pulsisagedus suureneb ja verer�hk t�useb. Tavaliselt tekivad v�rvilised n�gemused, kuid v�ib esineda ka kuulmishallutsinatsioone, objektid muudavad kuju ja v�rve ning helisid v�ga laias dispasoonis. Maagilise seene kasutajal on tavaliselt iiveldus ja valud k�hus, ta oksendab.
Marihuaana (<<vaata ka pilti>>) - kanepi emastaimede latvade ja �isikuosade kuivatatud puru, mida suitsetatakse puhtalt v�i tubakaga segatuna. Peenestatuse aste v�ib olla erinev, v�ib sisaldada ka varret�kikesi ja seemneid. Harvem esineb pressitud t�kkide ja plaatidena. V�rvus kollakasrohelisest pruunikani, meeldiva magusa heina l�hnaga. Levinumad h��dnimed Eestis: travka, anasha, smail. Eestis kasutatavatest narkootilistest ainetest on marihuaana �ks enamlevinumaid. Olenevalt aju tundlikkusest reageerib inimese organism sellele, kas iivelduse, k�lmav�rinate, m�nu- v�i eufooriatundega. Suitsetamise vaheaegades halveneb narkomaani meeleolu kiiresti. Inimene muutub n�rviliseks, algavad uneh�ired, depressioon, apaatia. Marihuaana m�ju on individuaalne.
Haśiś - kanepi n��rmerakkude vaigutaolisest eritisest saadud mass, mis kuivatatakse ja pressitakse mitmesuguse kujuga t�kikesteks. Esineb pulkade, kangide, plaatide ja pulbri kujul. V�rvus varieerub helepruunist, rohekaspruuni, pruuni ja mustani, spetsiifilise imalmagusa l�hnaga. Levinumad h��dnimed Eestis: plastiliin, afganka, maroko. Kanepitaim sisaldab mitmeid aktiivseid alkaloide, millest p�hiline on kannabionool ja tetrah�drokannabinool (THC). THC on taime k�ige aktiivsem koostisosa ning arvatakse, et see kutsubki esile hallutsinogeenseid efekte. THC-d kasutatakse meditsiinis glaukoomi (rohekae) raviks, kasvajavastastest ravimitest p�hjustatud iivelduse ja oksendamise p�rssimiseks ning harva ka langet�ve ravis. Tal on m�ningane valuvaigistav toime. Aine annuse m�ju kestab tavaliselt 2 - 4 tundi. Pidevad kasutajad v�ivad tunda rahutust ja depressiooni. Areneb v�lja ps��hiline s�ltuvus ja pikaajaline kasutamine v�ib tekitada hingamisega seotud probleeme.
2.4 Opiaadid
Oopium, heroiin ja morfiin - neid k�iki valmistatakse oopiumimoonist. On v�lja t��tatud mitu s�nteetilist opiaati, mida kasutatakse valuvaigistina. Kaks uuemat neist on dih�drokodeiin ja buprenofriin. Dih�drokodeiini kasutatakse meditsiinis keskmise ja m��duka valu puhul ja buprenofiinil on t��piline morfiini m�ju, aga pikem toimeaeg. Narkomaania tekke seisukohalt on oluline, et morfiin ja tema analoogid p�hjustavad eufooriat ja subjektiivset m�nutunnet. Kuid heroiini pruukimisel areneb kiiresti s�ltuvus. Aeg mis kulub selle kujunemiseks , s�ltub individuaalselt vaimsetest ja kehalistest omadustest Opiaatide toime: kutsuvad esile meeldivaid elamusi, suitsetamisel tekivad laiskustunne, apaatia, meeldivad n�gemused, kehas meeldiv rahulolu, roidumus, hiljem unetaoline seisund. V�ib esineda ka erutusseisund, koos oma v�imete �lehindamisega suureneb ettev�tlikkus. Heaolutunne kutsub esile tahtmise seda korduvalt �le elada. Vastupidiselt alkohoolikule, armastab morfinist �ksindust. Esialgu, toime ajal, tunneb inimene t��v�ime paranemist, elukondlikud ebameeldivused ja pahandused ei puuduta teda enam. Annuse suurendamisega paraneb enesetunne veelgi, valitseb soovideta rahulolu, hingeline rahu, mida miski ei suuda k�igutada. Meditsiinilised n�hud on ahenenud pupillid, ainitine pilk, rippuvad silmalaud, tasakaaluh�ired, iiveldus, �ldine halb enesetunne, aeglane pulss, madal verer�hk, aeglane hingamine ja aine �ledoosi korral eluohtlik hingamise halvatus. Heroiini pikemaajaline kasutamine toob illusoorse m�nutunde k�rval tavaliselt kaasa ka t�sisemaid h�dasid. K�hukinnisus, seksuaalse potentsi langus, �lim apaatia - need ja muudki vaevused lisanduvad �ldreeglina nii�elda positiivsele m�jule. �les>>>
Erinevate ainete puhul on erinev ka see, kui paljudest proovijatest paratamatult s�ltujad saavad. Suurim t�en�osus on opiaatide tarvitajatel. S�ltuvus on keerukas ja mitmetahuline n�htus. Meil r��gitakse sellest seoses mingi ainega, kuid arenenud maades r��gitakse s�ltuvush�iretest laiemalt. See t�hendab, et s�ltuvus v�ib j��da mitte ainult mingi aine tarvitamisest, vaid ka mingist tegevusest, n�iteks hasartm�ngudest v�i teisest inimesest. See t�hendab, et s�ltuja on leidnud enda jaoks "v�tte", mille abil ta saab v�ltida oma halbu, talumatuid tundeid ehk teisiti �eldes p�geneda iseenda eest. M�nel juhul on see �ks eneserealiseerimise viisidest, mis aga on oma olemuselt h�vitav. Kui normaalne inimene �rkab ja m�tleb, mida p�eval ette v�tta, siis narkomaan m�tleb alati vaid �ht - kust v�tta raha? P�eva jooksul leiab probleem lahenduse ja nii p�ev p�eva j�rel. Aastatega tekib suur kogemus ning hea inimeste tundmine. Narkomaan teab, kust varastada v�i raha v�lja petta. Alguse on see k�ik saanud lihtsalt proovimisest. Narkootikumid tunduvad v�ljap��suna neile, kel probleemiks kas liigne tagasihoidlikkus, suhtlemisraskused ja eluprobleemid. Ajendiks v�ib olla ka soov mitte erineda s�pradest, kes tarvitavad narkootikume. Kui inimene, kuuludes m�nuainetest s�ltujate hulka, tahab loobuda uimastite tarvitamisest, siis kaasneb sellega kaks otsust. Ainetest loobumine t�hendaks loobumist ka vanadest s�pradest. Ps�hholoogide v�itel on narkomaanide ps��hika haige ja moondunud. Narkomaan ei julge tunda oma tundeid, tema elu kulgeb taeva ja kuristiku vahel.
�de v�ib uimastite kasutajaga kokku puutuda mis tahes situatsioonis. T�htis on tunda �ra s�ltuvuss�ndroom ning k�ituda igas olukorras professionaalselt ning asjalikult. Narkomaan v�ib tulla hankima raviasutuse kaudu uimastit, kuid tal v�ib ka olla �ga ps�hhoos �revuse ja meelepetetega, akuutne maksap�letik, endokardiit v�i mis tahes muu t�sine p�letik pneumooniast sepsiseni. Ta v�ib paluda ka v��rutusravi, kuid arst v�i �de peaks suhtuma t�sise kahtlusega ambulatoorse v��rutamise �nnesutmisse.
Narkomaani tunnused :
1. C - hepatiit on intravenoosselt narkootikume tarvitavatel patsientidel eriti tavaline. Vahel v�ib selle k�rval olla B - hepatiit.
2. HIV - positiivsust on praegu veel harva, aga kindlasti vajaks kontrollimist
3. n�elatorkej�lgi v�ib leida k�sivarrel, vanadel narkomaanidel tavaliselt s�rmede ja varvaste vahel
4. opiaatide kasutajatel on ahenenud pupillid, mis ei reageeri valgusele
5. amfetamiini tarvitajatel esineb sageli tahh�kardia ja h�pertoonia ("�ldarsti k�siraamat", Medicina, 1996) �les>>>
Esmaabi narkootikume tarvitanule
Narkootikumide kasutamisega kaasnevad ka igasugused k�rvaln�hud. Et aidata inimest sellises olukorras, siis tuleks j�rgida j�rgmisi punkte:
1. Narkootilisi aineid tarvitanul tekib sageli meeltesegadus, mis v�ljendub segases jutus ning ebatavalises k�itumises. Selline seisund asendub kiiresi kabuhirmuga. Kui teie kaaslasel ilmuvad nimetatud tunnused, siis proovige temaga aktiivselt vestelda ning hoidke f��silist kontakti kiirabi saabumiseni. Just sellises seisundis teevad meelem�rkide proovijad-tarbijad enesetapukatseid v�i surevad �kksurma.
2. Kui teil on aimu, milliseid aineid ja kui suures koguses kaaslane tarvitas, informeerige sellest ka kiirabi meedikuid.
3. Juhul, kui kaaslane on kaotanud teadvuse, asetage ta paremale k�ljele lamama nii, et parem k�si on k��narnukist k�verdatud �le selle. Nii j��b kaaslane veidi rinna peale toetavasse asendisse poolkummuli, n�oga aluse suunas. Tal on hingamisteed vabad ning kui ta oksendab, siis ei ummista ta eritised hingamisteid ja ei teki l�mbumist.
4. Proovige esile kutsuda oksendamist ja andke v�imalusel toasooja vett, et v�hendada m�rkainete imendumist seedetraktis. (Eik, Wahl, 1998) �les>>>
Kasutamis viis
Toime
Toime kestvus
amfetamiinid
suu kaudu,s�stimine
erutav, muudab tuju heaks,hiljem rahutus, segadus
2-5 h
haśiś
suitsetamine,
rahustav, l��gastav,
1-5 h
marihuaana
suu kaudu
hea enesetunne, r��mus tuju
1-5 h
heroiin
s�stimine
euforiseeriv
3-6 h
kokaiin
s�stimine, ninasse t�mbamine
euforiseeriv, anesteetiline,janu ja v�simust k�rvaldav
2 h
LSD
suu kaudu
isiksuse kahestumine,v�rve ja vorme muutev,paanikat tekitav
2- ? h
Δεν υπάρχουν ακόμα σχόλια.
Πρόσθεσε ένα σχόλιο για να ξεκινήσεις τη συζήτηση!