Hommik, vaja tõusta, pesta, süüa ja kooli minna. Ma ei taha, ma ei jõua. Ma olen väsinud, mul on pohmakas. Ma võtan külmkapist vett ja joon. Mul hakkab parem. Ma vaatan toitu, ma ei taha. Ema muretseb, mis viga, miks sa ei söö? Vastan, et aega pole, võtan raha ja lähen minema. Putka. Raha välja. Pakk suitsu palun. Müüa küsib hommikuse uimasusega, millist? Mõtlen ja vastan anna marpsi. Ta vahib mind, ta ei saa minust aru. Ma muutun rahutuks, ütlen anna marlboro lights. Ta annab, ma võtan suitsud ja kaon. Enne kool üks suits. Mahv mahvi järel, enne kui taipan on suits otsas. Mõtlen, kas teha teine. Ei, ma ei jõua. Sammun kooli. Palju õpilasi sagib, kõik on kirju, mul läheb süda pahaks. Viskan jope kartsa ja liigun klassi. Õpetaja vahib mind kurjalt, ma hilinesin, ta möliseb, ma vaikin. Istun oma kohale. Ta küsib mult midagi, ma ei kuule, ma ei reageeri. Ma olen omas maailmas. Väike müks. Pinginaaber vist, ma ei tea , mind ei huvita. Veel üks. Vihastun. Küsin, mida ta tahab? Ta näitab näpuga õpetaja poole. Too seisab veel klassi ees ja möliseb midagi, ma ei saa ta sõnadest aru. Mind ei huvita. Ta ütles, et ma minema läheks. Ma läksin.

Ma lähen garderoobi, tädi kisab, ma karjun, et anna mu jope, teda ei huvita. Ma mölisen veidi, ta ei huvitu. Ma annan talle 25,ta avab luku, võtan jope ja lähen koolist ära. Seisan kooli ukse ees, kuhu minna, mida teha? Ei tea. Uitan ringi, peatun bussipeatuses. Teen ühe suitsu. Väljas on külm, talv ikkagi ju. Lund sajab. Ma lõpetan suitsu ja viskan koni minema. Istun veel hetke. Miski piniseb häirivalt. Minu telefon. Vastan. Vestlus on lühike. Teen veel ühe suitsu. Pean ootama. Mida? Keda? Autot, sõpra. Mul on külm. Ootan veel. Võtan taskust telefoni ja vaatan kella. No kuhu nad jäävad. Helistan, nad on kohe kohal. Näen tuttavat autot. See peatub, hüppan sisse. Sõidame. Nad räägivad midagi. Kuulan, kuid teema ei paku pinget. Lülitan raadio sisse. Mingi igav muusika. Panen cd mängima, avan akna ja süütan suitsu. Mõttetu. Vaatan aknast välja, näen inimesi sihitult ringi liikumas. Omaealisi, vanemaid, eestlasi, venelasi, valgeid, neegreid, tüdrukuid ja poisse. Nad on minu jaoks võõrad. Ma ei tea neid, nad ei tea mind. Lõpetan suitsu. Korraks peatub auto, sisse hüppab mingi poiss, minu jaoks võõras. Ta küsib mult midagi, arusaamata mis ta ütles pomisen midagi. Pööran pilgu aknast välja. Mööduvad majad. Kõik on nii üksluine. Hallid, suured kivimajad, mõni üksik koer. Need mööduvad kiiresti. Tahan veel üht suitsu teha. Keegi kommenteerib, et teen liiga tihti suitsu. Ma vihastun ja viskan suitsu aknast välja. Vahin endiselt välja. Maju pole. Oleme ilmselt juba linnast väljas. Kellaaeg on varane, olen väsinud ja mu silmad vajuvad kinni. Ma magan.

Μου αρέσει! 1