See peaks nüüd optimismi sisendama... Aga tegelikult ka..

Eile tuli nats kurbus peale, kui üks sõber jälle rääkis, kui hästi temal läheb ja tema sõpradel ka.. Tundus korraks, et maailm on üks kole ja ebaõiglane paik:P Samas ütles ta muidugi õigesti, et igaüks on oma õnne sepp, aga jään jätkuvalt selle juurde, et teatavate mööndustega.. Et mõnele naeratab õnn nats rohkem ja nats tihedamini kui mõnele teisele. Aa see läheb selle alla, et elu ongi ebaõiglane.
Õhtul pidin aga järjekordselt tõdema, et elu on lisaks ebaõiglusele ka ootamatusi täis. Noh, sa arvad, et su elu on kindel ja paigas ja kõik on hästi.. ja ühel hetkel variseb kõik prauhti kokku! Midagi, millesse sa oled viimased aastad uskunud, mille nimel elanud, on ühel hetkel kadunud. Jäänud ainult imestus, pettumus, tühjus. Karm. Siinkohal ei räägi ma endast praegu...

Nii et lõppkokkuvõttes on mu elu täitsa harju keskmine. On neid, kel on rohkem õnne ja rõõmu; aga ka neid, kellel on palju-palju halvem. Ja saatus võib väga järsku muutuda.. Siinkohal ei taha ma oma sõprade õnne ära sõnuda - mul on ainult hea meel, kui keegi on õnnelik! Aga neile, kes veel/enam õnnelikud pole.. neile sooviks küll paremat tulevikku. Uusaastasoovideks veel nats vara, aga ongi mõistlik need aegsasti valmis mõelda, muidu läheb viimasel hetkel rabistamiseks ning olulised asjad ununevad hoopiski ära :P

Nii et rohkem rõõmu, õnne ja kordaminekuid 2007. aastal! :))