ühe enam ilmgi mul soojust jagab.
Tuuledki juba vägagi kurjalt on karjumas akna taga,
ma loodan, et sina soojas voodis magad.
kujutlen suve hommikut, kastet ja sindki.
Kahetsen kohutavalt kaotatud aega,
ei tea kas homme jaksan nähagi vaeva.
unest ja himust ning kurgist ja singist.
Sellistel hetkedel unistan unustada sindki,
kahjuks pead tõdema ei juhtu see ealeski.
viimne väsimus tuleb ja toolile tukun.
Ohates vaikuses ikka veel istun,
mis viga sel kellal, mis hilisööd tiksub?

Μου αρέσει!