Erekollaste põldude vahel
lookleb porine, savine tee.
Lilled põrmu lööb äkiline rahe
ning äratab jälle su lustlik meel.
  Neid põlde vaatades mul alati meenud,
need võililled päikese säras on kaunimad.
Siin helesinise taeva all veendud,
et veedetud päevad siin parimad.
  Siin särad neist võililledest üle,
siin roosidega kattan su süle.
Siin mulda kord rinnal saan tunda,
siin sinise taeva all tahaks kord surra.

Μου αρέσει!