Lume hangest, raagus puude vahelt,
pilk taevase tõusmas meilt kahelt.
Meenub selle talve esimene lumi,
mis novembris siin korraks vaid tuli.
  Siis äkki mind äratab tuisu hoog
ja märkan siin hanges polegi me koos.
Kuhu kadusid sa, mis sinust küll saand?
Enam aru ei saa, tahan tagasi  ma… .
   Petab, mind petab, mõistus ja ilu,
võtab, mult võtab, aru ja sinu.
Hullunud üles, vaatan taeva poole,
langemas tähti, süda pildumas soove.
   Ei aita need soovid,
ei päästa nad mind.
Mu tugevust proovib
üks alatu hing.

Μου αρέσει!