:(

Sa ilmusid ühel õhtul mu uksele,
ere nagu ehavalgus
ja ma tundsin, kuidas süda rinnus tagus,
kui Sulle ukse avasin
ma tundsin, kuidas veri soontes kees,
kui Sind embasin.
Arvasin, et jääme igavesti kokku,
aga Sa hülgasid mu - kauaks
ning nüüd pead Sa rääkima tõtt
kes on see õnneseen, kes Su kunagi endaga viis?
Sa tõstsid pilgu ja kõik sai selgeks
olen endiselt osa Sinu ajaloost
kuulen, kuidas mu süda puruneb,
kui sulgen ukse Su ees
tunnen tulise joana langemas pisaraid põskedelt alla,
kui vaevu valust hingata saan.
Nüüd soovin, et Sa poleks iial tulnud
kuid kõik, mis Sinust jäi, elab minus edasi
kõik, mis minust Sulle jääb, on minu süda
olen jäädavalt osa Sinu ajaloost.
Tunnen, kuidas mu elu lõppeb,
kui hüüan Sulle hüvasti
kuulen, kuidas pisarad lendavad kildudeks,
kui viha alistub mu sees
Tea! Ma ei vihka Sind - olen endiselt armunud
armunud Sinu vigadesse, Sinu hinge - Sinusse -igavesti!
*********************************************
 On raske leida õigeid sõnu,
Sõnu, millega meelde jääda,
sõnu, millega tungida südametesse,
sõnu, mis meelde jääks,
sõnu, mis väljendaks tundeid,
sõnu, mis väljendaks meeleolu,
sõnu, mis väljendaks rõõmu ja valu,
kirge ja armastust,
õnne ja õnnetust,
armumist ja selle olemust.
Raske on leida sõnu,
Mis jääks meelde ainult Sulle,
sõnu, millest teised aru ei saa,
sõnu, mida mõistame ainult meie kaks.
Sõnu, mis teistele midagi ei tähendaks,
aga meile, oleks see kui terve elu.
Neid sõnu on palju,
Kuid on vaid üks, mis ütleks kõik.
Seda meeleolu, tundeid, seda kõike mis on mu sees,
On raske panna sõnadesse,
Sest selliseid sõnu ei ole veel loodud.
Sõnu, mis väljendaks MINU tundeid,
Kirge ja armastust Sinu vastu.
Kuid südames ma loodan, et
Saad minust aru ka siis kui ma ei lausu
ühtki sõna. Ma tahan, et Sa näeksid seda kõike
mu silmades, sest need sõnad, mida loodud pole
peegelduvad neis.
***********************************************

Μου αρέσει! 1