üks väike jutt..
ku viitsite siis lugege:)
Ühel Päkesekiirel  sai villand sest igavast säravast elust.
Ta läks sellesse suurde ja toredasse maailma, kus oli alati midagi uut.
See pisike Päikesekiir oli nii tore ja armas, ta säras kui pisike leek.
See pisike Päikesekiir käis läbi linnade, metsade ja soode.
See pisike Päkesekiir tahtis leida endale sõpra, kes saadaks teda sel teel.
Ta ei teadnud veel, mis saadab teda sel pikal teel.
Aga üht äkki olid need suured Tulemüürid ta ees ja kutsusid pisikest kiirt enda kampa.
Et aitaks neil hävtada kõik mis satub nele teel, kuid Päikesekiir ütles "EI" ja jätkas oma teed.
See pisike Päikesekiir oli nüüd  kurb, sest kõik jooksid ta eest.
Ta ju tahtis leida endale sõpra, kes kuulaks ta muret ja aitaks teda sel teel.
Ja üht äkki  ta soovis tagasi minna oma koju, kus oli tal olnud nii igav, kuid särav elu.
Ja ta vaatas üles taevasse ja kohkus nähes seal suuri halle pilvi.
Ta jooksis nüüd ise, et pugeda peitu Vihmapiiskade eest.
Ta leidis ühe pisikese koopa, mis ei põlenud ära seest.
Vihmapiisad muudkui langesid ja langesid.
Pisike Päikesekiir nägi kuis Vihmapiisad kiusavad suuri Tulemüüre.
Nad muudkui susesesis ja säsisesid, kisasid ja karjusid "Jätke järgi, me pole teil ees".
Need suured Tulemüürid muutusid aina väiksemaks ja väiksemaks, kuni neid enam ei olnudki.
Aga üks pisike Vihmapiisk jalutas Päikesekiire poole ja ütles
"Ära karda me ei tee sulle liiga".
Ja nii saidki sõpradeks üks pisike Päikesekiir ja pisike Vihmapiisk.
:)

Μου αρέσει! 5