kõike uuemad luuledused
42, Tartu, Εστονία


  On raske südamel ja hingel,
seal valutukseid tajun.
On mõranenud peegel-klaas,
kõik kildudeks mu ees.

Ma seisan keset tühjust,
kõik kaugustesse läind...!
Nii pime,kurb ja must,
kõik ümerringi näib...!

Mul silmad nutust paistes,
Seal tühjust näha võib,
Mu süda lõhki rebitud,
sees valu kisendab...!

Miks üldse oled olemas?
Miks haiget pidid tegema?
Miks armuda mul lasid?

Veel sadatuhat küsimust,
mul sulle esitada,
Kuid sind ju enam pole,
Ei enam --IIALGI!!!!!!!!!   




           
   
   
Ei enam iilagi
On raske südamel ja hingel,
seal valutukseid tajun.
On mõranenud peegel-klaas,
kõik kildudeks mu ees.

Ma seisan keset tühjust,
kõik kaugustesse läind...!
Nii pime,kurb ja must,
kõik ümerringi näib...!

Mul silmad nutust paistes,
Seal tühjust näha võib,
Mu süda lõhki rebitud,
sees valu kisendab...!

Miks üldse oled olemas?
Miks haiget pidid tegema?
Miks armuda mul lasid?

Veel sadatuhat küsimust,
mul sulle esitada,
Kuid sind ju enam pole,
Ei enam --IIALGI!!!!!!!!!
purunenud armastusest






võidetud armastus
Oma unistustes-mõtetes,
ma näen,et kord sa tuled.
Minu ette maha langed,
kuis sügistuul sind tooks..

Su kõrvale ma laskun,
Sind hellalt silitan.
Su huuli suudlen õrnalt,
kui üle põse pisar vao 

 
Σχόλια

Δεν υπάρχουν ακόμα σχόλια.
Πρόσθεσε ένα σχόλιο για να ξεκινήσεις τη συζήτηση!

Blog
Τα blogs ενημερώνονται κάθε 5 λεπτά