Siin mu järjeka kaheksas osa. Kikaga kahepeale tegime niiet suuresti tänu talle jõudsin selle üles panna.


Tavaline tekst

Mõte, kiri, sõnum

Otsekõne, vaatenurga vahetus



Head lugemist (:


Kika vaatenurk :

Hommikul ärgates oli läpakas kapi peal ning Kert hoidis mu kätest suhteliselt tugevalt kinni. Ma ei saanud mitte midagi aru, vahtisin lakke ja ootasin kuni Kert üles ärkab. "Kika kurat oota! Kuhu sa jooksed, oota palun las ma selgitan, see polnud nii nagu sa arvasid." Rääkis Kert unes ja vehkis kätega. Hakkasin itsitama, võtsin kapi pealt kaamera ja filmisin. Ise maas kõveras. Panin kaamera kapile tagasi ja istusin Kerdi juurde võtsin ta käed ja hoidsin neid kõvasti paigal. Kert avas silmad ja vaatas mulle ehmunult otsa. Hakkasin naerma kukkusin voodi pealt maha ja naersin, roomasin kapini ning võtsin kaamera, näitasin talle videot. Kert viskas ennast tagasi pikali ning vaatas lakke. Otsustasin sama teha. Möödus umbes 5 minutit kui Kert ütles: "Sa peksid mind!" Vaatasin talle suurte silmadega otsa ja olin vait. Jõuan peaaegu magama jääda kui järsku hüppab tuppa sisse Elisabeth poolkarjudes: "Kuulge, äkki lähme kõik koos kuskile niisama jalutama? Ma kutsuks siis Rauno ka." "Kuule me alles ärkasime. Lase meil magada ka," vastas Kert. "Ega ma mõelnudki kohe praegu minna. Ma küsin siis kas Rauno ka viitsib üldse tulla." Elisabeth pani pauguga ukse kinni ning jooksis enda tuppa helistama. Viie minuti pärast oli ta tagasi ja hüppas voodisse, ning tiris meid korraga püsti. Ehmatasin veidi sest ta ei olnud kunagi nii teinud. "Davai kobige nüüd üles ja pange ennast riidesse, Rauno on 20 minuti pärast siin." Ja jälle jooksis ta toast välja, lüües ukse pauguga kinni. "Kes see Rauno on?" küsis Kert esimese asjana kohe, kui Elisabeth oli toast välja jõudnud. "Elisabethi poiss. Nad juba 6 kuud koos olnud." Ja meie ainult mõni päev. Kõndisin rahulikult kapini ning avasin selle. Seisin tuimalt kapi ees. Elisabeth kurat. Jooksin ta tuppa ning sõimasin teda vähe kuna ta oli jälle mu kappi tühjendanud. Läksin tema kapini ning tõmbasin selle riietest tühjaks. Otsisin välja sealt enda riided ning suundusin nendega vannituppa. Käisin kiiresti pesemas, panin puhtad riided selga ja väljusin vannitoast. Elisabeth seisis ukse taga ja paistis et ootas järjekorras. Järgmine kord siis ära võta minu kapist riideid mõtlesin muiates. Läksin tagasi oma tuppa ja hüppasin voodi peale, Kerdi kõrvale. Kert hüppas püsti öeldes: "Emme ära löö mind, ma luban, et ma enam nii ei tee. Ausalt!" Natuke aega ta vahtis tuima näoga ringi ja tuli siis alles selle peale, et on minu pool. "Ma nägin õudusunenägu kus ma sain millegi pahaga hakkama ja lõpus võttis ema kurika ja hakkas mind lööma. Õnneks ärkasin õigel ajal üles." Nüüd sain veel rohkem naerda, isegi rohkem kui Kert sonis. "Ma kuulsin, et Rauno on siia jõudnud juba. Aja ennast püsti ja lähme ka alla," teatasin Kerdile. Tema pomises midagi omaette ja pani ennast riidesse ning läksime käest kinni teiste juurde suurde tuppa. Sealt suundusime kõik koos esikusse. Tõmbasime papud jalga ja läksime õue. Ei jõua eriti kõndidagi kui jälle tuleb meile tee pealt vastu keegi tuttav kuju koos mingi väikese karjaga.

Μου αρέσει! 6