Oli kena suvine õhtupoolik.Sipelgad toimetasid oma viimaseid asjatoimetusi,kui uks pauguga lahti lendas ja vihast sinine Veiko tuppa tormas,käes sipelgamürk.Hirmsa kisaga hüppas ta voodisse ja hakkas seal surma külvama.Paljud vaprad sipelgad surid ebaausas võitluses.Veiko oli tapnud hulga sipelgaid ja kulutanud palju mürki.Üleoleva näoga vaatas ta ,kuidas vanast sipelgarivist olid alles vaid jäänused.Rahuliku südamega läks ta magama.Tõmbas teki näo peale ja uinus magusalt.Äkitselt tundis ta kipitust näos.Ta jooksis peegli ette ja pilt mida ta sealt nägi,ei olnud eriti naljakas.Terve ta nägu oli kaetud pisikeste punaste sipelgatega.Karjudes hüppas Veiko aknast välja basseini,kuid sipelgad tegid oma töö.Viimane asi mida Veiko nägi,oli väikese sipelga irvitav lõust.

Järgmisel hommikul,kui esimesed inimesed tööle hakkasid minema,võisid nad vaid näha,kuidas basseinis hulpis paar inimkonti ja veits kaugemal vedeles üks auklik sokk.

Henri 1999.

Μου αρέσει! 2