Koerad on alati inimestele head sõbrad ja truud kaaslased olnud.Nad tunnevad,kui keegi pereliikmetest on haige,kurbuse hetkel tulevad nad sinu juurde ja pannes käpa sulle sülle proovivad nad mõista anda - ma tean,et sul on raske.Kui aga oled rõõmus,siis hüppavad ja kargavad nad sinuga kasvõi maailma otsa.

Kuna väike Celeste oli juba ammu endale väikest koera soovinud,siis vanemad tegid talle elu parima kingituse.Ühel hommikul ärgates avastas ta voodi kõrvalt,puust korvis väikese koerakutsika.Kutsikas oli veel noor ja magas õndsa nöoga.

Celeste oli üllatusest kange.Nii ammu oli ta kedagi nii armsat endale soovinud nagu seesamunegi kutsikas ja lõpuks ometi kui ta soov täitus oli ta sõnatu.

Ema-isa tulid uksele ja naeratasid Celestele.Väikese tüdruku suurim soov oli täitunud.

Järgmised kuud pühendas Celeste iga vaba momendi mis tal oli,oma kallile koerale,kellele pandi nimeks Friday.Friday ehk siis eesti keeles reede pandi nimeks sellepärast,et kutsikas oli ilmale tulnud just nimelt reedel.Algul mõtlesid vanemad panna kutsikale nimeks Lucky (õnneseen),kuna teistest õdedest-vendadest,kellega Friday koos ilmavalgust nägi,oli tema kõige pisem ja vaevu vaevu jäi tal hing sisse.Celeste aga soovis koerale nimeks panna just Friday,niisiis pandigi talle nimeks see.

Kuud möödusid ja Celeste kiindus üha rohkem ja rohkem oma kallisse kutsikasse.Ta oli õnnelik.Õnnetu päevani.

Celeste oli tuppa läinud,et koerale vett joomiseks tuua.Friday hüples ja kargles nagu tavaliselt murul ja nautis kõike huvitavat mis ümberringi.

Äkitselt nägi ta kirjut liblikat.Ta hiilis tasakesi liblikale lähemale,valmistus hüppeks ja sööstis äkkrünnakuga liblika poole.Liblikas aga tabas õige momendi ära ja lendas eemale.Friday ei suutnud endale sisendada,et teda ebaedu oli tabanud.Niisiis hüppas ja ründas ta üha uuesti,lootes ikka ja jälle tabada seda liblikat.Liblikas aga lendas iga korraga eemale,jättes Friday pika ninaga.

Nii edasi hüpates ja karates ei saanud Friday arugi,et oli jõudnud aiast välja.Ta võttis viimase jõu kokku ja hüppas oma pikeima hüppe.Ebaõnn.Liblikas lendas tervelt minema.Friday vaatas liblikale senimaani järgi,kuni ta lõpuks silmapiirilt kadus.Nüüd oli tal aega ümbrust jälle jälgida.Kivitee.Muru oli kuhugi kadunud ja teda ümbritses kõva tee.Ta polnud arugi saanud ,et oli liblikat taga ajades ajast välja jooksnud ja auto teele sattunud.Äkitselt kuulis ta mingit mürinat.Viimane asi mida Friday pead pöörates nägi,oli suur,must ja lärmakas auto mis tema poole sööstis.Täpselt nii nagu Friday oli liblika poole sööstnud.Friday sulges silmad.Saabus pimedus...

1.KURB LÕPP LOOLE.

Celeste jõudis õue veel selleks momendiks,kui nägi eemal teed mööda lahkuvast mustast autost.

Ta hüüdis - Friday,Friday...ja nägi äkitselt oma kullakallist koera teel lamamas.

Veega täidetud kauss kukkus ta käest.Celeste jooksis oma väikeste jalgadega nii kiirelt,kui suutis...kuid oli juba hilja.Friday oli surnud.Kui ema ja isa lõpuks välja majast jõudsid,nägid nad keset teed nutvat Celestet.

Järgmine päev,koos isa ja emaga mattis Celeste oma kalli Friday maja taha aeda.Nad seisid seal paar minutit kolmekesi,Celestel pisarad silmis.Lõpuks ema-isa lahkudes,korjas Celeste aiast kimbu võililli.Murdis neilt varred ja kirjutas hauale võilille õitest suurelt '' FRIDAY''.

Iga järgnev reede,istus Celeste Friday matmiskohas ja rääkis temaga tunde.Kõigest mida ta päeval teinud oli,mida ta tahtis teha,kui peamine asi mida ta ütles alati oli - ''Sa jääd igavest mu südamesse,mu kallis Friday''.

2.RÕÕMUS LÕPP LOOLE.

Lõpuks kui Friday silmad avas,tundus kõik natuke udune ja ta arvas algul end taevas olevat.Aga lõpuks,kui pilt selgines,avastas ta end voodis koos Celestega olevat.Celeste magas.Kuna oli öö.Ja Friday oli tema kaisus.Ta oli elus!.Friday nägi oma kallist sõpra ja nägi ka tema ära nutetud nägu.Vaikselt,natuke veel valuliselt liikudes vinnas ta end lähemale Celestele ja õrnalt hakkas Celeste pisaraid ära limpsima.

Veel uniselt,avas Celeste silmad.

Vanemad ärkasid kuuldes imelikke kilkeid Celeste toast.Lõpuks tema tuppa jõudnud,nägid nad Celested selili kilkamas ja Friday tema nägu lakkumas.Nad hingasid kergendunult.Kaks parimat sõpra said jälle kokku.Ja kui nad veel surnud pole,elavad nad senimaani õnnelikult.

3.HIRMUS LÕPP LOOLE.

Celeste ärkas,külm higi üle keha.Ta oli järjekordselt näinud unes oma kallist Friday'd.Iga öö oli Celeste näinud teda oma unenägudes.Ta pühkis higi ja ohkas kergendunult.See oli lihtsalt uni olnud.Kuna ta tundis janu,astus ta oma pisikeste sammudega köögi poole.möödudes ema-isa toast,kuulis ta isa norskamist.Jõudnud kööki avas ta külmkapi ukse.Külmkapis oli Friday lömastatud keha,täpselt nagu ta oli olnud peale auto otsasõitu.Oli reede ja 13'kümnes .Celeste kiljus oma peenikese häälega...

Celeste ärkas külm higi otsaees.See oli olnud järjekordne unenägu...

(lugu ise kirjutatud seoses enda kogemusega koera kaotades lapsepõlves.Jooksis aiast välja ja jäi musta auto alla.Auto ise sõitis minema.Loo tegelaste nimed on muudetud)

Henri 2009.

Μου αρέσει!