Õnn ei ole
toretsev ja tulikirja aara
vihmametsa kärarikkas,
liigirohkes melus.

Õnn ei ole
paabulinnu
peibutuslik saba,
lehvikuna lahti löödud
uhkeks armueluks.

Õnn ei ole
valitseja vallutuslik mõte,
kuri kõrkus, üleolek,
tallamise rõõm.

Õnn ei ole
ahne, kaval
äriline võte
ega ängistusest kantud
alkoholisõõm.

>>><<<>>><<&amp;lt;>>><<<>>>&lt;&lt;<

Õnn on
märkamatu pesa
rohututi varjus,
rõõmus triller sinitaevas,
lihtne toidulaud.

Õnn on
kordamööda olla
päikeses ja varjus,
lihtsalt avaneda ellu,
olla ise laul.

Õnne eest
ei tohi minna
nukrusesse peitu.

Õnn
on taim,
mis lakkamatult
vajab vaimutoitu.

Pëlqen! 2