Mu elurõõm kadus kuhugi ära, teda pikka aega pole olnud enam näha.
Käin ringi pea on longus mul ja hing see kurbusest päris hull.
Miks minuga käituti reetlikult õelalt, ma seda polnud teeninud ära - tõega !?
Kas kunagi muutun veel endiseks ma ja suudan tühjusest üle saada ka ?
Mu elurõõm kadus kuhugi ära, kui keegi selle leiab, tooge mu juurde ta...
/maaema/
....tead kullakene,vahel juhtub nii mida ei oska ette arvata.Kuid tea seda igaühe jaoks on kuskil keegi,kes uuesti aitab sul elu rõõmsaks teha.Me keegi pole reetmist ära teeninud ,kuid paraku seda juhtub ja mitte harva.Pea püsti sest me naised elame ikka ja alati edasi ja veel paremii kui oodata oskad.Kallid sulle ja nagu ütlesin ,kõigest saab üle ja aeg annab kõik lootused ja ootused tagasi.
...aitäh kullake ilusa kommi eest...ja muidugi ootan ma, millal lõpuks oma elu uuesti elada saan...ja pea on mul ikka püsti, ega ma teistele näita...
Pea püsti armas sõpsukene! Mina usun , et leiad elurõõmu jälle ülesse. Tuleb uskuda ja ongi taas kõik ok. Kuid tean, see võtab aega ja võib olla palju aega, kuid ta tuleb. Usu kullakene!
...pea mul ikka püsti ja küll ma elurõõmu ka lõpuks üles leian...
Peale äikest ilm klaarub ja jälle hakkab paistma päike,pea püsti ja raginal edasi.
...ikka, just nii ja küll igal oinal on oma Mihklipäev...