VANASÖNA RAAMAT
66, Põlva, Estonya

        Parem ausalt teenida ( näljas,paljas,vaene olla,surra) kui varastada

1) Parem auga saadud,kui ise võetud.

2) Parem väike ori,kui suur suli

3) Parem pisut õigusega,kui palju ülekohtuga.

4) Parem sant auga,kui saks häbiga.

5) Parem nälga surra,kui vargusest rikkaks saada.

6) Ole või alasti,aga ära näppu teise asja külge aja.

7) Ole sa vaene,aga siiski aus ja kaine.

8) Parem õigusega koolda,kui ülekohtuga elada.

      Hooletus soodustab varastamist.Vargavastaste meetmete tõhusus.Vargust on raske vältida

1) Peremees pangu enne püksid jalga kui varas.

2) See lukk ei tohi kunagi lahti olla,kus palju käsi kallal käivad.

3) Ära lase lammast sinna,kus hundid uluvad.

4) Lambad on laial väljal,hunt metsas põõas.

5) Unusta küll sina,küll tema mäletab.[Näppaja kohta]

6) Taba ei hoia varast.

7) Lukk on looma vari.

8) Kes võib ennast koduse varga eest hoida.

      Luatud ja keeltud omandamisviisid.Väike ja suur varas (kelm):         väikesest saab suur;väike võllas,suur tõllas.Eiriti taunitavad vargused

1) Oma leitud,võõras varataud.

2) Maast leitud asi on ikka oma.

3) Kui ostet,siis oma kui võet,siis võõras.

4) Kopikuvargast saab hobusevara.

5) Sukavardaga alustab,Siberiga lõpetab.

6) Väikesed vargad ripuvad võllas,suured sõidavad tõllas.

7)  Suured kalad hoiavad sügavasse.

8) Väikesed vargad poodakse üles,suured varagad kantaks süles.

9) Põllavaras on suurem süüalune,kui aidavaras.

      Vargal pikad näpud,varastab üha.Kes harjub vargile (vm kurja tegema),ei loobu sest enam

1) Vargal jäävad näpud.

2) Vaggal on pikad näpud.

3) Pikad näpud ei seisa kustliltki rahul.

4) Mis ripakil see ära.

5) Pikku näppu hakkab asi kinni

6) Kus võtta on,sealt võta;kui ripalil,seal raba.

7) Ega hunt enne karjast kao,kui ta viimase talle ära on viinud.

8) Ega varas oma adra maha jäta.

9) Ega siga aiamulku uneta.

10) Kui siga rukkis õpib käima,ega ta siis enam karjas seisa.

11) Ega koer pastla närimist maha jäta,kui keretäie peksa saab.

12) Kus hunt korra hamba varesse saab,sinna tuleb ta jälle varsti.

   Kui pole/on varast,seal pole/on vargust.Mis varga käe,see kadunud

1) Mis hundi suus,eee hundi kõhus.

2) MIs hundi suus,see hundi naha.

3) Mis on juba hundi suus,see on tema sees.

4) Mine hundi suust tagasi võtma.

5) Soe kääst saad enam tagasi.

    Öö ( ja tuisk) vargale,kurjategijale ''oma element''.Kes öösel laisk,see päeval virk

1) Öö on varga vari.

2) Mida suurem tuisk,seda parem tuua.

3) Mida tuulesem ilm,seda parem varatada,

4) Öõsel  virk,päeval laisk.

5) Öötööle usinakene,päevatööle hiljukene.

6) Kui head sead magavad,siis halvad songivad.

    Liiga aus ei tasu olla.vargusest,pettuest,kelmusest saab tulu.Vargal on õnne

1) Parem ikka vähe kelm,kui suur aus.

2) Ennem ole ikka väha lits,kui  vagamees.

3) Raasike valeta,raasike varasta,siis saad ilmast läbi.

4) Pikad näpud on enam,kui pool adramaad.

5) Hästi varastatud on enam,kui ostetud.

6) Kui issand hinge annab,küll kurat toitu [ Soovitab vargusega lapsi toita.]

7) Kell ripub kelmi kaelas,taager targa vestitakus.

8) Maa peetakse pettusega kinni.

9) Mida suurem kelm,seda kulddsem õnn

10) Varga järel käib õnn.

11) Vargal alati hää õnn.

12) Vargal varga õnn

     Varastatu peitmisest-hoidmisest

1) Kes mõistab vararatada,see mõitab ka varjata.

2) Kunst ei ole varastada,kuntst on hoida.

   Tark varas ei varasta koda lähedalt;ära varata rikkalt

1) Ega hunt oma pesa ümbert ei murra.

2) Hunt oma kodu ümbert ei kisu.

3) Ega rabane kodu lähedalt kanu varasta.

4) Ära rikast vargile mine,mine ikka vaesele vargile.[ Riksas rakendab kõik abinõud,et varast tabada]

      Tee,aga ära vahele jää

1) Teha võib,aga vahele jääda ei või.

2) Varast,aga mitte nii,et üles tuleb.

4) Sant see varas,kes vahele jääb.


2 views
 
Yorumlar

Henüz hiç yorum yapılmamış.
Yorumunu bırak, tartışmaya başla!

Blog
Bloglar 5 dakikada bir güncelleniyor