... Järgmisel korral,kui kohtusin Karl Linnast Riia mäel.Tal
olid jalas kalifeed ja säärikud,ohvitseri õlarihmaga vöörihm ja
kabuur puusal.Nägu oli enesekindel,karm.Esimene,mis ta peale
tervitamist lausus,kõlas kindalt: ,Tasumise tund on tulnud.Mida
sina veel ootad?''Lausin vastuseks,et tead ju isegi,et olen
igasuguse vägivalla ja sõja vastane.Siis ta nagu puskas tigedalt:
''kas sellest on veel vähe,mis 9.juulil Tartu vanglalas toimime
pandi.Seal mõrvati meie auväärt looduloo ja - ja kemiaõpetaja Vello
Simre,kes oli üks humanitaarsemaid õpetajjaid,koos abikaasa
Minniga,kes oli samuti õpetaja.Mõrvati meie armastatud
noorsookirjanik Jüri Parijõgi. Vanemuise lemmiknäitleja Ida
Suvero,kapten Padar - inimlikem inimene,keda olen sõjaväemunris
näinud.Ühtekokku 196 inimeset,kes kõik tapeti elajalikult ilma
kohtuotseta''.Hammustasin endale huulde,tahtsin midagi vastu
öelda,aga polnud midagi öelda,sest tal oli õigus..Kui ma talle veel
kord silma vaatasin,veendusin,,et ta on otsutanud ning võis olla
kindel olla,et läheb kõrvalekaldumatult oma rada.See oli ka viimane
kord,kui me kohtusime ja vestlesime.Kuigi ajakirjandusest on läbi
jooksnud ,et Linnase erakordne julmus,millega ta hiljem Tartu
koonduslaargii vange kohtles,võib kaudselt pärineda sellest,et
punased olla tapnud tema isa ja õe,pole see teadaolevalt kinnitust
leidnud.Linnase vanematel ja õel õnnestus Eestist 1944.aastal
põgeneda ja nad elasid kogu oma ülejäänud elu Ameerika
Ühendriikides.Mingit isiklikku viha lähedaste represseerimise
pärast ei saanun Linnasel seega olla.Kui sakaslased 1941.aasta 10.
juuli paiku Tastusse tungisid,leidis Linnas,et nüüd on tema tund
tulnud.Ülikoolis õpingute jätkamiaest polnud enam juttugi.Temast
sai tähtis nana äsja asutatud Tartu koonduslaagri juhtkonnas
-- esialgu korrapiajaohvitser.,alates 1941.aasta augustist kuni
1942.aasta kevadeni aga laagri ülem.Tartu koonduslaagri asutas Eest
metsavendade moodustatud Omakaitse.Tõenäoliselt sai selleks toonase
saksa välkomandandi esindajalt major Scheeisheinhauerilt korralduse
Omakaitse toonane juht,president Pätsi kunagine adjutant makor
Friedrich Kurg.Laargri esimeseks ülemaka määrati tagasiulatuvalt
14.juulist 1941.endine Eesti Vabariigi sõjaväe kapten Juhan
Jüriste.Jüriste oli osa võtnud koguni Vabadussõjast ja teda
oli autaustadud Vabadusristiga.Esialgu paiknes Tartu
koonduslaager Eesti Põllumeeste Seltsi iga--aastase
põllumajandusnäiuse väljakul.Tänapäeval on selle asukoht
määratletav Näituse tänava raudteeülesõidust linna poolt tulles
paremale jääva alaga.Nii nagu enamuses toonastestest saksa
analoogllistest laagritest,toimusid siingi paralleelsed
võimustruktuuid.Saksa välikomandatuuri otseses alluvuses oli laagri
eriosakond,mile ülem Roland Lepik kamanadas ka kapteni
auastmes laagriülem Jüristet.
Henüz hiç yorum yapılmamış.
Yorumunu bırak, tartışmaya başla!