loodud: Kolmapäev, 12. detsember 2012 Kell 12:07.
muudetud: Kolmapäev, 12. detsember 2012 Kell 12:54.
"Mu
kallis laps, päev, kus sa näed, et ma hakkan vanaks jääma, ma palun
Sinult ainult olla minuga kannatlik ja veelgi rohkem, mind mõista,
katsuda minust aru saada. Kui me räägime ja kui ma kordan ikka ja uuesti
sama asja, ära katkesta mind öeldes, et ma juba ütlesin seda hetk
tagasi. Ainult kuula, palun. Tuleta meelde, kui Sina olid väike ja
mina sulle õhtuti mitu korda sedasama unejuttu lugesin väsimata,
oodates, et sa uinud. Kui ma ei taha vanni võtta, ära vihastu ja ära
solva mind. Tuleta meelde, kui palju kordi jooksin mina sinu taga Sulle
meelde tuletades, et aeg on pesema minna. Kui Sa näed, kui võhik ma olen
kõige selle uue tehnoloogiaga, anna mulle aega õppida ja ära vaata mind
sellise pilguga... tuleta meelde, kallis laps, kui kannatlikult
rääkisin mina Sinuga, kui Sa õppisid ise sööma, ise ennast riidesse
panema, enda juukseid ise kammima ja kuidas ma sind alati kuulasin, kui
Sa mulle oma eluraskustest rääkisid. See päev, kui Sa näed, et ma
vananen, ma palun sul olla kannatlik aga veelgi tähtsam, katsu mind
mõista. Kui ma aeg-ajalt kaotan jutujärje, anna mulle aega meelde
tuletada ja kui mul see meelde ei tule, ära vihasta ega ärritu. Ainult
tea oma südames, et minu jaoks kõige tähtsam on olla koos Sinuga. Ja kui
ma olen vana ja ma ei jaksa enam käia nii ruttu nagu enne, siis ulata
mulle oma käsi, nii nagu mina Sulle andsin oma käe, kui sa olid väikene
poiss. Kui see aeg tuleb, ära kurvasta, ole ainult minuga. Mulle on
väga kallis aeg ja rõõmud, mida me jaganud oleme. Naeratades ja Sind
armastades ma tahan Sulle ainult öelda:" Ma armastan Sind, mu kallis
poeg!"
Ei ole kommentteja vielä.
Jätä kommenttisi, aloita keskustelu!