Kui ma suren ,nuta mu pärast natuke .Mõtle mulle vahel aga mitte liiga palju.Mõtle minust nüüd ja jälle nagu ma oleksin elus .Vahest on ju hea meenutada aga mitte liiga pikalt. Luba mul olla rahus ja mina luban olla rahus sinul.Ja niikaua kuini sa elad ,olgu su mõtted elavaga. See on kirjutatud ühe eesti kirjaniku raamatust

Patīk 5