Leidsin täna raamaturiiuli tagareast kooliaegse salmiku. Lugesin kohe taasavastamise rõõmu ja huviga neid tarkuseteri, mis sai üksteisele kirjutatud.
Professori ülesanne pohmellis üliõpilasele:
Ärge siis unustage täna esimest küünalt süüdata.
Öö oma varasalvest võtab kuldse sirbi,
Soojusepalves kõik oksad ja raod
Ootan põnevil õhtut, et näha
... vaid lihtsalt nautige kui head huumorit.
Olen õnnelik oma elus
... päevad on pikad, aastad lühikesed...
Et tunnetest saaksid laulud, selleks palju polegi vaja.