rosie's blog

Keerled mu ümber kui tuul
mul kopsumahust kadunud ramm
hingetusest kuivab suu..
End unustanud
on edasiminev samm.

Mis jänu see on jänuneda,
milleski
mis sind tühjusega täidab..
kuid ei hoia hingeski ?

Ja imeb sust välja
kõik unelmad mis su sisse
sadades kord
viivad su olematusse
tühjusesse ?

Oh, rumal on see pisar
mida tuul su ümber keerutab..
Kes kuuleb valjus tuules kisa ..?
Kes unelmatesse end unustab ?

Sa seisad ja mõtled
ja edasi samm on piiratud
Kuid kes peale sinu enese
viskas teele tõkked ..

Ja kelle unistused
kuuluvad igavikku ?

Oh, aeg...



ainus autor : Heli Peets / 2015

Sa oled sinine vesi :
valguv ja muutuv -
ei eal jää samaks,
laineharjad ja hoovus.

Sind otsides tundub
et sind pisaratega
jagan.
Sind leides tundub
sind pisarateks
jagan.

Ja otsin sus tilka,
kuid tegelikult
olen meres.
Ja otsin sind ikka,
kuulipilduja
mu veres.


Heli Peets / 2014

Pane mind naerma
hoia mind hellalt..
annan sulle taeva
ja parima endast

ära aja mind nutma
ära kisu mu haavu
ära põgene juba
kui saatus jääb jalgu.


Heli Peets / 2014

Oli
rohelisem
kui muru :
süütu oli joosta läbi
ei rohkemat kui paljajalu
südasuvel surus
suudluseid et ohkan..
ent kõrvetas kui kõrvenõges
polnud roos, polnud okkaid..
paistis ohutu kuni leekides
tormasin.


ainus autor : Heli Peets / 2014

Istun akna all, süles segadus.
Punutud sisse on meeletu valu.
Mu näppude vahelt libisenud õnn
peksab aknaid kui rahesadu.

Istun akna all, süles loobumus.
Punutud sisse on meelehärm.
Mu ripsmete vahel tilgub vihmajagu..
Teisel pool akent vaikinud lärm.

Istun akna all, laual on valik
süles segadus ja loobumus ühes.
Kokku surutud sõrmed lauale panin
ja kõik ühes lendas mu sülest!



Heli Peets / 2014

Ootasin päeva mil saaks kõik loodetu
ootusest kasvas suureks mu soov ..
kandsin vaid sõnu keele peal hingetult ..
miski ei tulnud kergelt,
homsed pudenesid koost..

Lahti lasin kõigest,
mil olid vaid sõnad ..
end tunnistada ei vaevanud
ja hargnesid.

lahti lasin ka endast
tühjad mõtted tummalt jõllitasid

kaugustesse tõttas

üks viimane soov.


Heli Peets 5.02.2012 kl 15:07

Oli tervelt siiamaani k õ i k äärmiselt lihtne. Olin siiamaani muutumatu, arenguta, lennates ühele poole .... unistades ebareaalsetest asjadest , sellest millest muinasjutud räägivad.

Nüüd pole enam miski sama ja iga päev ehmatan end üles ja ei tea enam Kes ma selline olen ?

Ma tahtsin kogu südamest et ma jaksaksin elada, hingata, pea kellegi rinnal ohates ainult armastuse ilust ... Ilu .. need pisarad olid lõikavad kui end peeglist nägin aina uuesti ..

See mis mul puudus, seda n i i tohutult väga tahtsin leida .. ja kui selle kaotasin , jätsin peatüki alles ..

Kes ma nüüd…

Ühel päeval sa tõused ja näed,

kõik mis sa oled olnud, oled ja saad

on su enda käes :

Iga elatud hetk on toonud mind siia aega, iga valatud pisar, iga öeldud sõna,

iga naerdud õnn. Ma armastan päikesekullas sündinud suudlusi igavesti.. Ma armastan

iga päeva mida saatis päike .. iga ööd kui sulgesin silmad ja põgenesin enda eest..

iga hetke kui kartsin ja nutsin - iga karjet mida mu süda tegi, kuid huuled ei avanud,

igat kuramuse hetke, mida kahetseda saab ja mida ei saa ..

Ma armastan elu, õpin armastama ennast et ka mind suudaks armastada.

Sina, mina, meie ja nemad ..

Uuel ajastul internetisõbrad kes pole kohtunud ( eriti vastassoopooled )
kirjeldavad naise või tüdruku iseloomu tema pildi järgi.

Sa oled nii kena/ Sul on nii lahke naeratus/ Sa oled seksikas -- tundub et
tahan sinuga suhet..ei ma ei taha sinuga mängida, lihtsalt suhet ( sest pildi
peal on tüdruk ja s e a l ka ta iseloom.

Ma olen olnud arvutikasutaja 7 aastat..mõni mõtleb et kus ma elasin..aga mis teha..
oma esimese arvuti sain 16-aastaselt ja selle ajaga olen sujuvalt ekselnud siia võrgu-
maailma, otsinud seda mida kõik otsivad - uusi tuttavaid ja võibolla midagi veel.

Täna ma mõtlesin selle peale püsivalt mis…

Kui ütled,
siis mõtle.
Välja sa ütle -
sest mõtetel
ind on taanduda!

Mõtted, mil
oht jääda vaid
mõteteks
seavad
ohtu südame,
hirmu paisatab
tõketeks.

Kui ütled,
siis mõtle.
Välja sa ütle -
sest sõnadel
ind on vaikida!

Plahvatavast
tundejanust,
kui joostes mööda
külma vett
tundub nagu
maailm tarduks.
Sina ainult
jooksed.



autor : Heli Peets / 2014