Kratt71's blog
Viimane su kingitud lill
vaasis närbunud on
nii nagu ka mu tunded
su vastu.
Ei iial suudle sind
mu huuled,
nüüd oma teed ma astun!
Hiljuti olin ma külm jääkuninganna
kuid nüüd oma pea vabalt mu õlale võid panna.
Me endile praegu veel aru ei anna
et suurt tunned me südamed endis võix kanda.
Ei oodata enam ma rohkem ei malda,
sinus olen ma leidnud oma õnne-ranna
ja sinagi minus ma kalduma arvan!?
Tunnen õues lillede hõngu
ja minu seest armastust võngub
tahan olla vaid Temaga
väljandan seda kogu oma kehaga
kes kehakeelt ei mõista
see iial mu armastust ei võida
kuidas tahax sind hoida
miski muu mu hinge ei toida
kui sinu suudlused head
ja kui mu rinnale asetad oma pea
nõnda on olla imehea
tunnen kuis siis aeg peatud
tunnen kuis kõik näib veatu
ära iial mul minna enam lase
nii kutsuv on sinu pehme ase
õues sositavad kased
see on armastuse viimane tase...
Ma olen juba päris haige
on minus igatuse-paine
mil juba ühkord näen ma sind
mil minu rinna vastas sinu rind
ma VÄGA ARMASTAN JU SIND
sa oled nagu sinilind
me tunnetel ju puudub hind
mul südames olex justkui pind
ja haigex jäänud habras hing...
pea täis saamas aastaring
sest päevast
mil jälle kohtasin ma sind!
Ei ole iial lakanud ma armastamast sind!
I.T.
soojas suveöös me seisma jäime.
Mis meid ootab ees,
ei teadnud kumbki meist...
Nukralt seisid sa, see kõik nii tuttav.
Ja siis teadsin ma, et tahad nutta,
ja et tarvis meil on siiski teineteist...
Nagu võõrad öös,
me täna kohtusime nagu võõrad öös,
kuid siiski armastus ei ole meie ees
sulgend ühtki teed -
lahku minna ikka jõuab,
õnn vaid veidi mõistmist nõuab.
Äkki jälle näib meil elu helgem,
rõõm me kõrval käib taas kõik on selge,
ning me enam nüüd ei ole võõrad öös...
F. Sinatra
Tänaval lompide keskel seistes,
unustan kõik muu enda ümber
ja mõtlen sinust.
Nii kaua pole me ühist rada käinud,
kuid siiski mäletan,
mis tunne on hoida su käest.
Vaikuses pilvi vaatan,
tajun tuult enda ümber
ja kilomeetrite taha ulatuvat armastust.
Sa naudi viimast suveööd,
sest juba homme on meid sügis tervitamas,
mu süda kiirelt täna lööb
ja silmanurgas igatsusepisar pärlendamas!...
I-le
Nii igatsesin , lootsin ja ootasin
sügavale hinge ja südamesse vaatasin
kogemata oma tunded avasin...
ja siis end ühelt mõttelt tabasin
üxki mees ei vääri mind!
Ja selles süüdi ise olete
mehed, mis minuga te teete!!!???
| Mu hinges on hirm ja südames arm, mix saatus minuga nii tihti on karm? ei taha et jälle et kordumas mineviku halbu asju neid, et sinu mult röövib see hingetu neid ! tahax, et kordux vaid see ilmeline tunne ja kehade kokkusulamine, sa oled mu elu suurim ime! Ära iial mu juurest enam ära mine! See kõik on liialt imeline! | |
|
Ma ei saa minna edasi
kuni minevik on halvanud oleviku
tunda õnne ja naerda südamest
luua paremat tulevikku
kuni minevik on halvanud oleviku
Minu minevik oled sina
kes raius mu südamest kivikamaka
lämmatas eneseusu ja sünnitas hirmu
õnnelikuma elu vastu
kuna minevik on halvanud oleviku
Minu olevik oled sina
kuid sinuga ei saa ma edasi minna
tunda õnne ja naerda südamest
luua ühist tulevikku
sest minevik on sulgenud südame
Sinule