05.12.2008
luuletus
41, Estonia, Εστονία

Mida ütleb mu süda

looja andis ootuse
ja inimhing sai tuge
äsjatekkind lootuses
ta pingsalt päevi luges
ootas imet salapärast
mis tooks muige suule
selle järel minna tahaks
lennates või kuule
aga hallid argipäevad
neelasid kõik ära
järele jäi tavaelu
tühi linnakära...

***
üks armastus
kasvas ja kahanes
ja lõpuks läks kaduma sootuks
üks naeratus
tekkis ja laienes
kuid hiljem vaid kildudeks muutus

igast killust sai pisar
ja pisaraist järv
sinna armastus lõplikult uppus
ning pisarad lõpuks otsagi said
ja ellu tuli suur muutus

***
vahel naeran
vahel nutan
pelk on mõni tundehelk
vahel seisan
vahel tõttan
nimetu on mõni hetk

elus on käänakuid
elus on kurve
peamine see
et elada julged
otsus on oma
mõnikord eksid
kõhklus on argus
taas oled üksi
silmades sära
ja südames rõõm
jäävalt sinu ma olen
ei kao tundelõõm

vahel leian
vahel kaotan
vale ukse vahel paotan
aga otsing
kestab ikka
mööda elurada pikka

***
Las tõde tulla valgele,
mida ilmutab päev.
Ma vaid inimesenarr,
ent vahest hea kui ausus räägib.
Ma ei salli sind.
See kuis kõnnid, kuidas olek-
sind põlastan! Sind põlastan!
Rünnakuks pean iga sõna,
mis su huulilt sünnivad!
Rahu ma nii ei saa...
Ja aru ka mitte...
Miks siiski kisendavad,
kõigekurjema päralt, mu neli kambrit
vaid sinu järele?!
Ah, miks küll su hääl ja puudutus
ja siiski sina, nii õiged tundute?
Ma tean! Ehk nõia abiga sa võitsid
mu enda lummusse?
Või on juba harjumuseks saanud,
et armastama pean vaid sind, vaid sind, vaid sind?..
Ehk on meie paralleelne saatus
seadusena taevatähtedes,
nois tobukestes, kirjas?
Oh Jumal küll, miks inimesel süda,
kui see ainult piina toob...

***
Temale
Kas mäletad päeva, mil kohtusime?
Mäletad meie esimest suudlust?
Meie esimest ööd teineteise kaisus?
Ja kõiki neid raskuseid, millest koos üle saime...

Kõige selle imelise juures,
Lasin end mõjutada väikestel asjadel.
Lasin mõtlematult sinust lahti.
Samas..sel hetkel tundus see õige.
Arvasin, et liigun eluga edasi,
Unustan sinu...

See kõik peaaegu õnnestuski,
Kui olid mulle lähedal, kui sõber.
Ühel hetkel aga kadusid...
Sinust sai vaid mälestus...
Siis mõistsin alles,
Mille lõhkunud olin.

Lasin ise lahti,
Kõige imelisemast inimesest,
Kelle saatus minu ellu on juhtinud.
Hävitasin ise..oma päikselise tuleviku ja õnne.

Te võite öelda,
Et kunagi pole liiga hilja uuesti alata.
Kuid ma ei saa oodata temalt tundeid.
Olen nende aastatega liiga palju haiget teinud,
Ise seda mõistmata...

Nüüd on minu kord kannatada,
Mõistes, mille lõhkusin.
Enam kilde kokku korjata ei saa..
Aga tea, et olen alati sinuga!

***
vaadelda tähti, tahaks vaadelda Kuud.
Tahaks kallimaga nautida tähist ööd.
Tahaks näha, kuidas Päikene kustub kui leek,
Tahaks tunda, et armastad mind igavest teed.

Üks elu meil antud ja valikud ees,
tahaks minna seda rada vaid Sinuga veel.
Ei tormine meri ei õlu ei viin
Sega eales mu armastust kui olen su mees.

Oled ainus mu elus, oled südameleek
kurb on vaid see, et mul pole Sind veel!

***
Kaugele jäänud minevik
kurbusesse haaravad tunded
südames valu, imelik
naeratus su näol kadunud

Pole mõtet tagasi vaadata
Seal leiad vaid valu
Pole tõde mõtet salata
See ei too mingit kasu

Jälgida ainult märke
Loota, et tulevik on helgem
Teada ei saa kõike
Oodata lihtsalt, ehk siis saab kõik selgem

***
Sinu pilk, mis reedab kõik
Sinu huuled, mis nii pehmed
sinu hääl, mis mu peas kõlab
sinu kallistused mu meeltes
sinule mõtlemine on lihtsalt vastupandamatu.
Kui sa vaid teaks, mida teha suudad
mu südame segadusse ajad
need kaunid mälestused mu peas ei tuhmu
ja kui tahaks unustada, siis mu süda mõistust ei võta kuulda
ning sa mu peast ei iial kustu

vastupandamatu
sa oled lihtsalt mu mõtetes
pilvede kõrgustes
ja sealt alla tulla ei saa
sest kõik on su võimetes
olla lihtsalt vastupandamatu

***
Ahastus ahistab hinge,
Vaikus on veidralt valus.
Veres on tarretav pinge,
Midagi kammitseb jalus.

Miski on kildudeks saamas,
Keegi on näoli maas.
Kusagil ootavad haavad -
Kes need küll endale saab?

Jooksevad kokku kõik niidid.
Kes neid siin tõmbab, ei tea.
Ees on vaid välkuvad piigid.
Kuidas ma vastu pean?

Kuidas ma oskan olla
Nimetu, näotu, üks loll,
Keda ei maksa karta,
Keda ei arvesta toll.

Kuidas ma suudan olla
Söömata, joomata, kurt?
Kas visata rongi alla
Või olla libahunt?

 
Σχόλια
Kratt71 05.12.2008

Väga südamlik!;)

desiree345 05.12.2008

kõik südamest see õnn ja valu,kuid see ongi ju elu.

Blog
Τα blogs ενημερώνονται κάθε 5 λεπτά